Pythoni loogikaoperaatorite simulaator

Selles interaktiivses simulaatorrakenduses saad õppida loogikaavaldiste lahendamist ja näha kohe koodi

1. Vali muutujate arvu 1-st 4-ni.  
2. Mõjuta sisendeid, andes neile tõeväärtuse "True" või "False" ning lisa elulisi kirjeldusi.  
3. Rakenda tingimuste seadmisel "not", "and" ja "or" loogikaoperaatoreid.  
4. Kontrolli üle, kas tulemuseks tuleb oodatud tõeväärtus
5. Saad uurida Pythonis "and" operaatori kõrgema prioriteedi toimimist võrreldes "or" operaatoriga -rakendus toob selle esile koodis kasutatud sulgudega.

Samuti saab seostada loogikaskeemide tulemusi reaalse programmeerimiskoodiga, kuna simulaator genereerib sisestatud reeglite põhjal Pythoni if-tingimuslause ja näitab, kas vastav tegevus (print-lause) käivitatakse või mitte.

Vaata simulaatorit

Peamised elemendid ja terminoloogia

• Lause (väide ehk propositsioon): Ühene kinnitav lause, mis saab olla kas tõene või väär.
• Tõeväärtus: Lausele omistatav väärtus, milleks on kas tõene (True / 1) või väär (False / 0).
• Konjunktsioon (AND / ja): Loogiline korrutamine, mis on tõene vaid siis, kui absoluutselt kõik seotud osaväited on tõesed.
• Disjunktsioon (OR / või): Loogiline liitmine, mis on tõene, kui vähemalt üks seotud osaväidetest on tõene.
• Eitus (NOT / ei): Loogiline tehe, mis pöörab väite tõeväärtuse vastupidiseks (tõesest saab väär ja vastupidi).

Matemaatilise loogika põhiolemus
Lühidalt, matemaatiline loogika on matemaatika haru, mis tegeleb loogika ja arutluskäikude formaliseerimisega, kasutades selleks sümbolkeelt ja matemaatilisi meetodeid. Erinevalt tavakeelest, mis võib olla mitmetähenduslik, võimaldab matemaatiline loogika väljendada väiteid ja reegleid täpselt ning üheselt mõistetavalt. See on alustalaks nii matemaatiliste tõestuste tegemisel kui ka tänapäevases arvutiteaduses ja programmeerimises.

Ajalugu
Matemaatilise loogika kujunemine algas 19. sajandi keskpaigas, kui teadlased soovisid muuta loogika (mis seni oli kuulunud peamiselt filosoofia valdkonda) rangemaks distsipliiniks. Üks olulisemaid teerajajaid oli George Boole, kes lõi loogilise algebra (Boole’i algebra), kus väidetega sai teha matemaatilisi tehteid. Hiljem arendasid valdkonda edasi matemaatikud nagu Gottlob Frege, Bertrand Russell ja Kurt Gödel, kelle tööd panid aluse kaasaegsele arvutusteooriale.

Uuendatud versioon (kolmes keeles väljundiga)